Alates 1. septembrist 2022 on kogu Haljala vald üks jäätmeveo piirkond, millest tulenevalt teostab vallas korraldatud jäätmevedu AS Eesti Keskkonnateenused.
-
AS Eesti Keskkonnateenused
-
AS Eesti Keskkonnateenused hinnakiri alates 1. augustist 2022
- Klienditeenindus +372 640 0800;
Kinnistul tekkinud jäätmeid tuleb tekkekohal liigiti koguda.
Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikideks on:
- segaolmejäätmed;
- segapakendid;
- biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed.
Iga hoonestatud kinnistu peab olema varustatud segaolmejäätmete kogumismahutiga, välja arvatud jäätmeseaduses toodud vabastuse korral. Jäätmevaldajate omavahelise kokkuleppe alusel võib paigaldada ühise jäätmete kogumismahuti.
Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus korraldatud jäätmeveo puhul:
- tiheasustusalal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
- hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
- tiheasustusalal, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud võib segaolmejäätmete tühjendussagedus olla vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
- biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutid tühjendada sagedusega, mis väldib haisu ja jäätmete lagunemist, kuid vähemalt kord nelja nädala jooksul;
- liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.
Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu toimub peamiselt tööpäeviti ajavahemikul kell 07.00-22.00, kuid põhjendatud vajadusel ka nädalavahetustel.
-
01.09.2022 hakkas Haljala vallas kehtima uus jäätmehoolduseeskiri. Eeskirja ja jäätmeseaduse kohaselt tuli kõigil hakata eraldi koguma biojäätmeid. See tähendab, et biojäätmeid ei tohi enam panna olmejäätmetega kokku, vaid suunata ringlusse - kas anda üle jäätmevedajale kasutades selleks eraldi mahutit või jäätmed kompostida.
-
Biolagunevate köögijäätmete puhul on võimalik jäätmeveost vabastust taotleda juhul, kui neid jäätmeid kompostitakse enda kinnistul kinnises kompostris.
-
Biolagunevate jäätmete vabastuse taotlus esita Haljala valla iseteeninduses.
-
Igal jäätmevaldajal on alates 01.09.2022 võimalik AS-le Eesti Keskkonnateenused üle anda segapakendi jäätmeid - plastpakend, metallpakend, paberi- ja kartongpakend.
-
Selleks soetada eraldi vastavalt märgistatud kogumismahuti või anda vedajale üle kuni 150 L läbipaistvas jäätmekotis.
-
Tingimused ja veograafik leppida kokku jäätmevedajaga.
-
Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks.
-
Mitteliitunuks lugemise põhjuseks saab olla asjaolu, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
-
Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga erandkorras või perioodiliselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks.
-
Aiandusühistute maa-alal suveperioodil elava või asuva jäätmevaldaja võib vallavalitsus tema põhjendatud taotluse alusel lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks talveperioodiks. Talveperioodiks loetakse ajavahemikku alates 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.
-
Korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab iga järgmise aasta 20. jaanuariks (kaasa arvatud) vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates. Vastava kinnituse võib esitada ka digitaalselt allkirjastatult e-posti teel.
Kaardirakenduses kasutatavad lühendid:
- TVO- Tootjavastutusorganisatsioon OÜ
- ETO- MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon
- PR- Eesti Pakendiringlus
Haljala jäätmejaam on avatud:
- Esmaspäeval kell 13.00-18.00
- Reedel kell 8.00-12.30
- Laupäev kell 8.00-12.30
- Pühapäev kell 13.00-18.00
- Aadress: Rakvere mnt 19a, Haljala alevik
Võsu jäätmejaam on avatud:
- Esmaspäev kell 8.00-12.30
- Reedel kell 13.00-18.00
- Laupäev kell 13.00-18.00
- Pühapäev kell 8.00-12.30
- Aadress: Spordi tn 16, Võsu alevik
Jäätmeid saab tuua jäätmejaama lahtiolekuaegadel, kus töötaja juhendamisel paigutatakse toojate poolt eelsorteeritud jäätmed õigesse konteinerisse või kohta. Juhime tähelepanu, et jäätmejaamade territooriumil on videovalve.
Haljala valla elanikelt ja hoonestatud kinnistute omanikelt võetakse tasuta vastu alljärgnevaid jäätmeid:
Majapidamises sorteeritud tavajäätmed: paber ja kartong, plastid, metallid, pakendid, sealhulgas paber- ja kartongpakendid, plast- ja metallpakendid, klaaspakendid, penoplast pakendid (pakendis olnud toote ümber), lehtklaas, suurjäätmed, tekstiil, elektroonikajäätmed, rehvid (üks hooaeg kuni 10tk), biolagunevad aia-, köögi- ja sööklajäätmed, töödeldud puit.
Majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed: pliiakud, akud ja patareid, ravimid, nakkusohtlikud jäätmed, kemikaalid, happed, leelised, värvi-, laki- ja liimijäätmed, õlijäätmed ja -filtrid, luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed, ohtlikke aineid sisalduvad või nendega saastunud pakendid.
Jäätmejaamades võetakse tasuta vastu asbesti sisaldavaid jäätmeid ühes kalendriaastas kuni 150 kg kinnistu kohta, mida hinnatakse silmamõõduliselt, suurem kogus tuleb viia Lääne-Viru Jäätmekeskusesse. Lehtklaasi võetakse kalendriaastas ühe kinnistu kohta vastu kuni 50 kg.
Jäätmejaama minemise meelespea
- Jäätmete aia äärde või värava taha panek on rangelt keelatud Jäätmejaamas on videovalve!
- Jäätmejaamas võetakse vastu biolagunevaid jäätmeid. Jäätmejaamadesse viidavate biolagunevate jäätmete hulgas ei tohi olla kiiresti riknevate toiduainete jääke (liha ja kala).
- Töötaja juhendamisel tuleb oma eelsorteeritud jäätmed panna ise vastavalt märgistatud konteinerisse.
- Ohtlike jäätmete vastuvõtukogused on ühe inimese kohta kuni 20 kg aastas.
- Rehve võetakse ühel hooajal vastu kuni 10 tk. Vastu ei võeta veoautorehve ega põllumajanduslikke rehve.
- Vastu ei võeta ehitusjääke, kõik mis tekib ehitusest ja ehituse lammutusest.
- Pappkastid peavad olema lahti võetud ja kokku pakitud, terveid kaste vastu ei võeta.
- Lehtklaas ei tohi sisaldada värvilist klaasi, peeglit ega võõrkehasid, s.h mulda, lehti jms. Klaasi max mõõdud vastu võtmisel 1m x 1m. Lehtklaasi õetakse kalendriaastas ühe kinnistu kohta vastu kuni 50 kg.
- Jäätmete kasti tõstmisel tekkinud praht tuleb ise ära koristada, selleks on vahendid jäätmejaamas olemas.
- Jäätmed tuleb vastavasse konteinerisse pannes kotist välja valada, et oleks võimalik näha jäätmete sobivust.
- Lisainformatsioon tel +372 513 7698
Kõikidesse segapakendi konteineritesse võib panna:
- klaaspakendeid
- plastikpakendeid
- metallpakendeid
- paber- ja papp-pakendeid
- tetrapakendeid
Segapakendi konteinerisse ei sobi saastunud ja määrdunud pakendid, ohtlike ainete pakendid, lehtklaas, jäätise ja kommipaberid jms.
Euroopa Liit ja sealhulgas ka Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2025. aastast tuleb korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta vähemalt 55 protsenti kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid ja võimaluse korral muudest allikatest pärinevaid samalaadseid jäätmeid. Alates aastast 2030 tuleb ringlusse võtta juba 60% olmejäätmetest ning 2035. aastast 65% olmejäätmetest. Selleks, et jäätmeid oleks võimalik maksimaalselt ringlusse võtta, tuleb need tekkekohas liigiti koguda. Jäätmetekke vältimiseks ja kasutatud asjade korduskasutusse suunamiseks tuleb luua võimalused kasutuskõlblike esemete äraandmiseks (Keskkonnaministeerium).
Haljala vald on valla elanikele taganud jäätmete liigiti üle andmise tekkekohalt: biolagunevad toidujäätmed ja segapakendijäätmed (s.h papp ja kartong), mitmes kohas on avalikud segapakendite kogumispunktid ja vallas on kaks jäätmejaama (vt Jäätmejaamad ja pakendikogumiskohad - Haljala vald), kuhu on võimalik tasuta viia erinevat liiki jäätmeid.
Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid (sulgudes jäätmekoodi number):
- paber ja kartong (20 01 01);
- plastid (20 01 39);
- metallid (20 01 40);
- klaas (20 01 02);
- biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
- biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
- bioloogilised mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
- pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;
- puit (20 01 38);
- tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
- suurjäätmed (20 03 07);
- probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
- käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (koodiga 20 01 ja tähistatud tärniga*) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.
Lisainfo jäätmete liigiti sorteerimiseks ja juhendid on leitavad
Biojäätmed on toidu- ja köögijäätmed ning aia- ja haljastusjäätmed. Biojäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja suunata need ringlusse. Ringlusse suunamise võimalusi on kaks: anda üle jäätmevedajale või kompostida.
Biojäätmete jäätmevedajale üle andmiseks tuleb koguda selleks ettenähtud jäätmekonteinerisse. Biojäätmete konteinerit tuleb tühjendada vähemalt korra kahe nädala jooksul, aga kindlasti võib seda teha ka tihemini. Biojäätmete mahutisse on keelatud panna muid jäätmeid kui biolagunevaid jäätmeid. Tavaline kilekott biojäätmete konteinerisse ei sobi, sest see ei lagune. Biojäätmeid võib koguda biolagunevasse kilekotti, paberkotti või papp-pakendisse.
Biojäätmete mahutisse SOBIB:
- Toidujäätmed (tahked, ilma pakendita)
- Juur- ja puuviljad ning nende koored ja seemned
- Tee- ja kohvipaks, paberfiltrid• Liha- ja kalajäätmed, kalaluud
- Muna- ja pähklikoored
- Lõikelilled (vajadusel ka toataimed, sh -muld)
- Pabermassist munakarbid/restid
Biojäätmete mahutisse EI SOBI:
- Toiduõli ja rasvad: kogu eraldi kokku ja anna üle jäätmekäitlejale
- Suured kondid: pane segaolmesse
- Pakendis või mittekomposteeruvas kilekotis toiduained: pane segaolmesse
- Suitsukonid, tuhk: pane segaolmesse
- Kunstlilled, küünlad: pane segaolmesse
- Tolmuimejakotid: pane segaolmesse
- Mähkmed: pane segaolmesse
- Lillepotid, salatipotid: pane segaolmesse
Biojäätmete kompostimine on lubatud elamumaa sihtotstarbega kinnistul. Toidu- ja köögijäätmete kompostimiseks kasutatav komposter (või kompostikast) peab olema kinnine ja kahjurite eest kaitstud. Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas. Mõlemad kompostimisviisid ei tohi põhjustada haisu ja kahjurite levikut.
Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.
Vaata ka
Jäätmeseaduse § 21 lg 1 kohaselt tuleb iga tegevuse juures rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.
Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast:
- jäätmetekke vältimine;
- korduskasutuseks ettevalmistamine;
- ringlussevõtt;
- muu taaskasutamine nagu energiakasutus;
- kõrvaldamine.
Haljala valla jäätmehoolduseeskirja § 3 lg 1 kohaselt tuleb iga tegevuse juures püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. Taaskasutamisele suunatud jäätmeid ei tohi ladustada kauem kui kolm aastat ning kõrvaldamisele kuuluvaid jäätmeid ei ole lubatud ladustada üle aasta.
Rohkem infot
Kontakt ja lisainfo
Lea Mägi
keskkonnaspetsialist
Tegevusvaldkond: keskkonnaalaste küsimuste lahendamine, jäätmekäitlus, raieloa taotlused, hajaasustuse programm, keskkonnaalane järelevalve, kodutud loomad
keskkonnakaitse (kõrgharidus)
Tegevusvaldkond: keskkonnaalaste küsimuste lahendamine, jäätmekäitlus, raieloa taotlused, hajaasustuse programm, keskkonnaalane järelevalve, kodutud loomad
Viimati uuendatud 27.04.2026
