Lähisuhtevägivald

Lähisuhtevägivalla äratundmine 

Füüsilist vägivalda ära tunda on kõige lihtsam. Füüsilise vägivalla korral tekitab üks inimene teisele füüsilist valu: lööb teda, kägistab jne. Sellisest tegevusest jäävad reeglina silmaga nähtavad jäljed.  

Psühholoogilist vägivalda ära tunda on märksa keerulisem, ka ohvril endal. Siia kuulub emotsionaalne väärkohtlemine, millega kaasneb teise inimese väärikuse õõnestamine. Sageli isoleerib väärkohtleja inimese sõpradest, perekonnast, koolist ja töötamisest. Psühholoogilisele vägivallale  iseloomulik tulemus on hirm vägivallatseja ees. 

Seksuaalsel vägivallal on mitmeid vorme. Siia kuuluvad muu hulgas soovimatu puudutamine, seksuaalse sisuga telefonikõned, kirjad või muu pornograafilise materjali pakkumine, seksi pealesurumine, vägistamiskatse, vägistamine. 

Majandusliku vägivalla korral muudab üks inimene teise endast rahaliselt täielikult sõltuvaks. Näiteks takistab või keelab tööl või koolis käimist,  kontrollib pangakontot või piirab ligipääsu rahalistele vahenditele jmt.  

Ahistav jälitamine saab tavaliselt alguse ohvri poolsest äraütlemisest suhet alustada või pärast suhte või kooselu lõpetamist ohvri algatusel. Ahistav jälitamine võib olla ajendatud solvumisest või kättemaksusoovist ja lõppeda osadel juhtudel füüsilise vägivallaga.  

Ahistav jälitamine võib väljenduda järgnevalt:  

• ohvri järel kõndimine, sõitmine 
• pidev helistamine, sõnumite, postkaartide saatmine  
• jälitatava pidev, sageli salaja,  pildistamine või filmimine  
• põhjalikult ettevalmistatud nn juhuslike kohtumiste korraldamine  
• pidev ja pealetungiv oma abi pakkumine, kui abi ei vajata  
• lillede ja kingituste jätkuv saatmine ka siis, kui saadetisi vastu ei võeta  
• ohvri uue kaaslase, lähedaste ja sõprade ähvardamine, ähvardava sisuga sõnumite saatmine, öised ähvardava ja hirmutava sisuga helistamised  
• ohvri kohta personaalsete detailide otsimine internetist, tema failide muukimine, ahistavate kirjade saatmine meili teel ja suhtlusvõrgustikes