Alusta tasuta kriisivalmiduse koolitusest
Hea esimene samm on kutsuda oma kogukonnale või korteriühistule Päästeameti tasuta koolitus „Elanikkonnakaitse hädaolukorraks valmisolek“. Koolitus aitab ühiselt läbi mõelda, millisteks olukordadeks peaks kogukond või kortermaja valmis olema ning mida saab iga inimene ja kogukond ise oma toimetuleku parandamiseks teha.
Koolitusel käsitletakse muu hulgas:
- Eestis võimalikke ohte ja hädaolukordi;
- kriisiinfo ja ohuteavituse kanaleid;
- koduseid kriisivarusid;
- varjumist ja evakuatsiooni;
- toimetulekut elektri-, vee- ja sidekatkestuse korral;
- praktilisi tegevusi, mis aitavad kriisiolukorras paremini hakkama saada.
Koolituse pikkus on 90 minutit ning seda saab korraldada nii kontaktkoolitusena kui ka veebis. Tavapärane grupi minimaalne suurus on 10 inimest, kuid kokkuleppel saab koolitada ka väiksemat gruppi. Koolitus on tasuta.
Loe koolituse kohta lähemalt ja vaata tellimise infot Päästeameti veebist
Koolituse tellimiseks saab kirjutada aadressil [email protected].
Järgmine samm on kriisiplaan
Pärast koolitust tasub kogukonnal või korteriühistul ühiselt koostada või üle vaadata oma kriisiplaan. Plaani eesmärk ei ole lihtsalt dokument valmis saada, vaid mõelda läbi, kuidas inimesed pikema elektri-, vee- või sidekatkestuse või muu kriisi korral päriselt tegutsevad.
Kriisiplaani koostamisel tasub läbi mõelda näiteks:
- millised ohud ja riskid võivad piirkonda või kortermaja kõige enam mõjutada;
- kuidas liigub info siis, kui tavapärased sidevahendid ei tööta;
- kes on kogukonnas või majas inimesed, kes saavad kriisi ajal erinevaid ülesandeid täita;
- millised vee-, toidu-, energia-, esmaabi- ja sidevarud on olemas;
- kuidas tagada vajadusel alternatiivne elektri- või veevarustus;
- millised ruumid ja vahendid on kriisi korral kasutatavad;
- millised on piirkonna varjumisvõimalused;
- kuidas toetada inimesi, kes võivad kriisi ajal vajada kõrvalabi;
- kuidas toimub koostöö kohaliku omavalitsuse ja teiste partneritega.
Vaata Päästeameti elanikkonnakaitse infot ja kriisiks valmistumise materjale
Kriisiplaan on oluline ka võimalike toetuste taotlemisel. Näiteks KÜSKi Kogukonnafondist toetuse taotlemisel peab projekt lähtuma kogukonna või korteriühistu kriisiplaanist.
Kaardista, mida on päriselt vaja
Kui riskid ja olemasolevad võimalused on läbi mõeldud, saab hinnata, millest kogukonnal või kortermajal kriisivalmiduse parandamiseks puudu jääb. Vajaduseks võib olla näiteks:
- generaator või muu alternatiivse elektrivarustuse lahendus;
- generaatori ühendamiseks vajalik avariitoide;
- joogivee hoidmise või jagamise võimalus;
- alternatiivsed sidevahendid;
- esmaabivahendid;
- akupangad, valgustus või muud elektrikatkestuse ajal vajalikud vahendid;
- varjumiseks sobiva ruumi kohandamine;
- täiendavad koolitused või õppused.
Oluline on lähtuda oma tegelikest vajadustest – esmalt tasub välja selgitada, millist probleemi on vaja lahendada, ning alles seejärel valida sobiv tehniline lahendus või otsida selle elluviimiseks toetust.
Suuremate investeeringute puhul tasub juba ette uurida ka tehnilisi võimalusi, vajalikke töid ja ligikaudseid maksumusi. Nii on sobiva toetusvooru avanedes suurem osa ettevalmistusest juba tehtud.
KÜSKi Kogukonnafond – 2027. aasta taotlustele on ette nähtud 600 000 eurot
Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) Kogukonnafond toetab kohaliku tasandi kriisivalmiduse tugevdamist ning kogukondade, korteriühistute ja kohalike omavalitsuste koostööd elanikkonnakaitses. 2026. aasta taotlusvoor oli avatud 30. märtsist 3. maini ja on praeguseks lõppenud, 2027. aastal esitatavatele taotlustele on ette nähtud 600 000 eurot. Järgmise taotlemisvõimaluse täpset ajakava ei ole veel avaldatud. 2026. aasta tingimuste järgi sai ühe projekti kohta taotleda kuni 50 000 eurot toetust ning omafinantseeringut ei nõutud.
Toetust sai kasutada näiteks:
- energia- ja veevarustuse lahendusteks;
- side- ja esmaabivõimekuse parandamiseks;
- joogiveevarude tagamiseks;
- varjumiskoha või kerksuskeskuse loomiseks ja arendamiseks;
- koolituste ja õppuste korraldamiseks;
- kogukondliku koostöö ja vabatahtlike kaasamise arendamiseks.
Taotlejaks saavad olla vähemalt ühe aasta tegutsenud avalikes huvides mittetulundusühingud ja sihtasutused. Tingimustele vastates saavad toetust taotleda ka vähemalt ühe aasta registris olnud väiksemad korteriühistud. 2026. aasta voorus pidi korterelamu suletud netopind olema kuni 1200 m² ning vähemalt 80% korteriomanditest kuuluma füüsilistele isikutele. Seltsingud taotlejaks olla ei saa.
KÜSKi taotluse juurde on vajalik ka kohaliku omavalitsuse põhjendatud seisukoht, et kavandatav projekt sobib omavalitsuse kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse tegevustega. Seetõttu soovitame Haljala valla kogukondadel ja korteriühistutel suurema projekti kavandamisel vallavalitsusega aegsasti ühendust võtta.
Vaata KÜSKi Kogukonnafondi infot ja tingimusi
Korteriühistute kriisivalmiduse toetuse 2026. aasta voor on lõppenud, valmistume uueks
Riigi Tugiteenuste Keskuse korteriühistute kriisivalmiduse suurendamise 2026. aasta taotlusvoor on eelarvevahendite ammendumise tõttu suletud, kuid Päästeameti Haljala Vallavalitsusele edastatud info kohaselt on samalaadset toetusmeedet kavandatud ka järgmiseks aastaks. 2027. aasta taotlusvooru tingimusi ega avamise aega ei ole praegu veel avaldatud.
Toetus suunatud korterelamute toimepidevuse parandamisele elektrikatkestuste korral. Toetust sai kasutada muu hulgas:
- transporditava või kohtkindla generaatori soetamiseks;
- generaatori ühendamiseks vajaliku avariitoite väljaehitamiseks;
- vajalike projekteerimis-, ehitus- ja rekonstrueerimistööde tegemiseks;
- elektripaigaldise nõuetele vastavuse tõendamiseks.
2026. aasta voorus oli toetuse ülemmäär 10 000 eurot korteriühistu kohta. Korteriühistutel, kelle kriisiplaanist selgub vajadus generaatori või avariitoite lahenduse järele, tasub juba praegu uurida maja tehnilisi võimalusi ja vajalikud tööd läbi mõelda.
Vaata RTK korteriühistute kriisivalmiduse toetuse infot
Tee ettevalmistused enne toetusvooru avanemist
Kriisivalmiduse suurendamiseks ei pea ootama järgmise taotlusvooru avanemist. Esimene samm võiks olla Päästeameti tasuta koolitus, sellele järgneda kriisiplaani koostamine ning seejärel konkreetsete vajaduste ja lahenduste kaardistamine. Nii on kogukonnal või korteriühistul järgmise sobiva toetusvõimaluse avanedes juba teada, mida on päriselt vaja, miks seda vaja on ja kuidas kavandatav lahendus kogukonna kriisivalmidust parandab.
Lisaküsimustega Päästeameti võimaluste kohta saab pöörduda Päästeameti ennetusbüroo ennetuspartneri Edgar Lennuki poole:
Edgar Lennuk
tel 5550 2051
[email protected]
