Sel aastal toimub Riigikantselei koordineerimisel üks Eesti suuremaid kriisiõppusi – ILVES 2026. Tegemist on laiapindse riigikaitse õppusega, kus lisaks riigiasutustele osalevad kohalikud omavalitsused, elutähtsate teenuste osutajad, ettevõtted ning erinevad koostööpartnerid üle Eesti. Lisaks 8.–12. juunini toimunud õppuse põhiosale viiakse kogu aasta vältel läbi erinevaid osaõppusi, koolitusi ja ettevalmistavaid tegevusi. Õppuse eesmärk on harjutada koostööd erinevate kriisiolukordade lahendamisel ning testida valmisolekut olukordadeks, kus tavapärane elukorraldus ja elutähtsad teenused võivad olla häiritud.
Haljala vallavalitsus osales õppusel terve nädala vältel erinevates rollides ja tegevustes. Vallavalitsuse ametnikud harjutasid kriisikomisjoni tööd, elanike teavitamist, koostööd ametkondadega, kerksuskeskuse käivitamist ning kriisiolukordades otsuste tegemist.
Õppuse käigus mängiti läbi mitmeid erinevaid olukordi, mis puudutasid otseselt ka kohaliku omavalitsuse igapäevast toimimist. Näiteks harjutati olukorda, kus Haljala alevikus tekkisid probleemid veevarustusega ning tuli kiiresti korraldada elanike teavitamine, joogivee jagamine ja kerksuskeskuse avamine Haljala Rahvamajas.
Oluline osa õppusest puudutas ka valeinfo levikut ja inimeste mõjutamist sotsiaalmeedias. Läbi mängiti olukorrad, kus internetis ja sotsiaalmeediakanalites levitati teadlikult eksitavat infot, kuulujutte ja emotsionaalseid postitusi eesmärgiga tekitada inimestes hirmu, segadust ja usaldamatust ametliku info vastu. Harjutati olukordi, kus elanikele oleks vaja kiiresti jagada ametlikku infot Haljala valla kodulehe, sotsiaalmeedia, kogukonnagruppide, infostendide ning koostöös külavanemate ja korteriühistutega.
Samuti pöörati tähelepanu sellele, kuidas kriisiolukorras püütakse inimesi mõjutada just emotsioonide kaudu – näiteks kutsudes üles paanikaks või levitades valeväiteid teenuste mittetoimimise kohta. Õppuse käigus rõhutati, kui oluline on kriisiolukorras säilitada rahu, kontrollida infoallikaid ning usaldada ametlikke teavitusi.
Osa õppusest toimus spetsiaalselt selleks loodud simulatsioonikeskkonnas ning nn lauaõppusena, kus erinevad olukorrad, otsused ja infovahetus mängiti läbi virtuaalselt või arutelude vormis. Seetõttu ei pruukinud paljud inimesed igapäevaelus õppuse toimumist otseselt märgatagi.
Samas harjutati mitmeid tegevusi ka praktiliselt ja võimalikult elulähedaselt. Näiteks kogunes Haljala valla kriisikomisjon vallavanem Anti Puusepa juhtimisel operatiivseteks aruteludeks, Haljala Rahvamajas avati ja sisustati Kultuuri- ja Vabaajakeskuse toel kerksuskeskus ning EE-ALARMi ohuteavituse ajal harjutati varjumist.
Praktiliselt mängiti läbi ka olukord, kus elektroonilised maksed ei tööta ning töötajatele tuli korraldada palga väljamaksmine sularahas. Õppuse käigus said 25 inimest osa oma töötasust kätte sularahas. Vallavalitsuse ametnikud käisid Eesti Panga suunistest lähtudes palgarahal järel Ida-Virumaal ning läbi tuli mõelda kogu protsess alates dokumentide vormistamisest kuni olukorrani, kus kohapeal ei pruugi olla võimalik tavapäraselt arvuteid või elektroonilisi süsteeme kasutada. Palgasaajates tekitas olukord pigem elevust ja positiivset emotsiooni – midagi teistsugust tavapärasest tööpäevast. Samas aitas õppus hästi mõista, kui oluline on kriisiolukorras teada, kuidas toimida ka siis, kui harjumuspärased teenused ja lahendused ei tööta.
Läbi mängiti ka sidekatkestuse olukordi ning katsetati asendussüsteemidel töötamist ja kriisijuhtimist tingimustes, kus tavapärased side- ja infovahetuskanalid ei pruugi toimida.
Kolmapäeval osales Haljala ametnikkond ka EE-ALARMi üleriigilises ohuteavituse testis. Teavituse saabumisel harjutati Haljala Rahvamajas sobiva varjumiskoha leidmist. Varjumiseks tuleb kasutada hoone sisemist akendeta ala, mis asub välisseintest eemal ning pakub võimaliku ohu korral inimestele paremat kaitset.
Õppuse üheks oluliseks osaks kujunes Haljala Rahvamajas avatud kerksuskeskuse töö korraldamine. Läbi mängiti olukord, kus inimesed vajavad korraga ametlikku infot, joogivett, seadmete laadimise võimalust ning esmaseid juhiseid edasiseks tegutsemiseks. Harjutati kerksuskeskuse tähistamist, infopunkti loomist ning inimeste teenindamist kriisiolukorras.
Kerksuskeskuse praktilise poole juures pöörati tähelepanu ka sellele, millised esmased vahendid võiksid kriisiolukorras inimestele olemas olla – näiteks patareiraadio, taskulambid, priimused, joogivesi, akupangad ning laste tegevusvahendid olukorras, kus inimesed peavad mõnda aega koos viibima.
Lisaks kaardistati võimalikke täiendavaid varjumis- ja evakuatsioonikohti koostöös kohalike asutuste, kogukondade ja erasektori esindajatega.
Haljala vallavanema ja kriisikomisjoni esimehe Anti Puusepa sõnul andis õppus hea võimaluse taaskord läbi mõelda, kuidas vald oma asutuste, töötajate ja koostööpartneritega erinevates kriisiolukordades tegutseks.
„Tänu õppusele saime võimaluse harjutada olukordi, mida loodetavasti päriselus kunagi kogema ei pea, kuid milleks valmisolek peab igal juhul olemas olema. Kriiside lahendamisel ei piisa ainult ametkondadest – väga oluline roll on kogukondadel, ettevõtjatel ja muidugi inimestel endil,“ ütles Puusepp.
Ta lisas, et kohaliku omavalitsuse roll kriisiolukorras on olla inimestele võimalikult lähedal ning tagada nii otsene tugi kui ka selge ja usaldusväärne infovahetus. „Kohalik omavalitsus on kriisis sageli esimene koht, kust inimesed abi, juhiseid ja kindlust otsivad. Seetõttu on oluline, et suudaksime erinevaid olukordi eelnevalt läbi harjutad,“ sõnas vallavanem.
Haljala vald tänab kõiki ametnikke, koostööpartnereid, asutusi ja kogukonnaliikmeid, kes õppusel osalesid ning panustasid õppuse õnnestumisse.
